Sel aastal toimus 17.augustil järjekordne Puuetega Inimeste Laulu-ja tantsupidu Viljandis. Meie oma lauluringi ja tantsuringiga oleme 3-ndat aastat osa võtmas. Vana tuttav koht, oli hea ja kindel tunne minna.  

Kuigi eelmise aasta pidu oli eriliselt tähtis ja pidulik-  ikkagi Eesti Vabariik 100 ja Presidentki kohal, ei jäänud ka selle aasta pidu väga alla. Igal juhul osavõturõõm oli sama suur. Kõik läks väga ladusalt, ilm oli super ilus, inimesed täpsed ja püüdlikud. Kohati tuttavaid inimesi ja saadi ka veidi ringi vaadata laadal.

Ühislaulmisest ja tantsimisest on ikka suur rõõm. Päris vägev, kui 1200 inimest korraga laulmas või tantsimas on. Minnes harjutati bussis laule, tagasi tulles läks naljaks ja naeruks ja muljetamiseks. Ühine otsus-järgmine aasta jälle. Pidu, mis võiks alatiseks traditsiooniks jääda.

Peo täielikku galeriid võid vaadata Õhtulehest: https://www.ohtuleht.ee/973948/galerii-viljandis-toimus-erivajadustega-inimeste-laulupiduhttps

[Show slideshow]

Varakult on rahvas  kogunenud Vanemuise alumisse parklasse bussi ootama. Buss ei lase ennast kaua oodata, kõik bussis, pinginaaber endale leitud, nimed kontrollitud ning reis võib alata Munalaiu sadama poole

Sadamasse jõudes on kõigi pilgud mere poole, kas Kihnu Virve juba seisab kail, aga ei, parvlaev Kihnu Virve paistab kaugel merel, liikudes aeglaselt sadama poole. Lõpuks jõuab laev sadamasse, ilm on ilus, kõik võtavad kohad laevatekil sisse, hõivatakse kohad laeva ninas, et oleks ikka kaugele ette näha, mis merel toimub, Lauluringis osalejad võtavad Kristeli algatusel laulu üles.

Kihnu sadamas ootab meid veoauto koos abivalmis autouhiga. Omamoodi elevust tekitab lahtises autokastis sõitmine, mandril niimoodi sõitmine pole lubatud. Algab sõit, meiega on ühinenud kohalik giid. Tuul sasib juukseid, sirelite lõhn hõljub õhus, läbi autosõidu mürina kostab kõrvu  giidi selge kõva hääl  jagades meile  teadmisi Kihnu elust olust, osutades paremale ja vasakule. Sõidame mööda uuest päästekomando majast, varsti pöörame pilgud vasakule, kus on Kihnu lennuväli, näeme ainult rohumaad, giidi jutust selgub, et lennuväljaks ongi kaks valgustamata murukattega lennurada, alates 2016. Aasta aprillist regulaarlende Kihnu enam ei toimu, ainult hädaabi helikopter maandub erandjuhul.

Giid osutab põllul töötavale  kihnu naisele, kellel kört seljas., selgub, et Kihnus kantakse rahvariideid igapäevaselt, ning põllutöid teevad ainult  naised, kui mees läheb põllule tööle, siis hakatakse teda kutsuma “adra kapteniks” Saarel kutsutakse inimesi talu ja eesnime järgi.

Edasi kulgeb sõit mööda käänulist külavaheteed saare lõunatipu poole, kus asub majakas, kohalikus keeles puak. Kiiremad ja julgemad lähevad majaka tippu, teevad mõned fotod ning kiiresti alla tagasi.

Edasi viib sõit legendaarse “metskapteni” Kihnu Jõnni kodukohta. Kihnu Jõnn oli tuntud laevakapten , kes juhtis maailmameredel suuri laevu ilma kompassi ja seksitandita ja sõitis enamasti laevadel millega teised kaptenid ei julgenud merele minna. Kuulus kapten hukkus tormisel sügispäeval 1913 aastal.

Kiiresti autokasti tagasi, teekond viib kirikusse, kus tuleb istuda vastavalt Kihnu tavadele, naised vasakule ning mehed paremale. Giid jutustab saare kirikupühadest ja tavadest. Saame teada, et Kihnus kestavad pulmad kolm päeva. Kirikust üle tee asub kultuurimaja, kus saab tutvuda kihnlaste igapäevaelu puudutavat: tööriistu, rõivaid, käsitööd, samuti kuulsate Kihnu meeste – kodu-uurija Theodor Saare, hõbedasepp Peeter Rooslaidi tegemisi tutvustava väljapanekuga. Pärast saavad huvilised punuda muuseumi juhendaja abiga endale käepaela. Osavamad saavad paela kiiresti valmis, kellel punumine ladusalt ei lähe, saavad pool paela selle ajaga valmis, mis punumiseks ettenähtud oli. Tähtis on osavõtt.

Pool päeva on linnulennult möödunud, lõunasöök ootab meid Tolli turismitalus. Ootamas on rammus kalasupp, kihnu leib, magustoiduks kihnu sai moosi ja piimaga.

Tagasisõidul on kõik reisisellid vaiksed, väsimus on reisiseltskonnas maad võtnud. Vaiksel sõidab buss Tartu poole.

Tartu Toidupangas avati 31. mail lasteaedade joonistusvõistluse parimad tööd.

[Show slideshow]

Elva vald tunnustas Iseseisev Elu aasta sotsiaaltöö teo tänukirjaga. Tänukirjaga koos anti üle vaas. Artiklit kõikide tunnustust pävinud isikute ja asutuste kohta saab lugeda siit.

Sõbrapäeval külastasid Iseseisvat Elu sõbrad Tammistest. Koos sai tehtud põnevaid võileibu ning üks maitsev võileivatort.

Tahtejõu Tuur annetas Elva Jaani keskusele kolmerattalise jalgratta, millega on tasakaaluprobleemidega inimestel turvalisem ringi liigelda.

Aitäh!

[Show slideshow]

Iseseisev Elu avas detsembris 2018 Elvas uue keskuse, mis sai nimeks Jaani keskus. Keskuse esimesel korrusel tegutseb Elva päevakeskus ning ülemistel korrustel on toetatud elamise korterid.

Uut maja käis avamas ka Elva vallavanem Toomas Järveoja.

[Show slideshow]

JUUBELIAASTAL VILJANDI LAULU-JA TANTSUPEOL

25.augustil toimus Viljandis 10-nes Erivajadustega inimeste laulu-ja tantsupidu. Laulupeo traditsioon sai alguse 10 aastat tagasi ühe Kernu hooldekodu lauluhuvilise tegevusjuhendaja algatusel. Viimased 2 aastat on lauljatega ühinenud ka tantsijad. Aastatega on osavõtjate arv järjest kasvanud. Sellel aastal osales juba 1100 erivajadusega inimest.

Meie võtsime  oma tantsurühmaga „Tantsuvelled” peost osa teist aastat. Sel aastal valmistus ka laulurühm ühislaulmiseks Viljandi laulukaare all.

Tartust sõitsime välja 19-kohalise bussiga, mida juhtis juba eelmisest aastast tuttav  bussijuht Galina. Sõitis 15 osalejat+ juhendaja Merike ja laadal käsitööd pakkuv juhendaja Katrin.

Ilm oli küll pilves, aga soe ja tuju oli hea. Kõige huvitavam oli see, et kui Tarus ja Võrtsjärve ääres sadas vihma nagu oavarrest, siis meie jäime täiesti kuivaks nii hommikustes proovides kui ka rongkäigu ja peo ajal, mis algas kell 14 . Alles peo lõppedes paar tundi hiljem hakkasid esimesed vihmapiisad tulema. Peo tegi eriliselt pidulikuks, et kohal oli president Kersti Kaljulaid, kes pidas ka väikese kõne. Oli väga kena, et presidendil oli seljas ilus kollane kleit, sama kollane kui piduliste kaelas olevad rätikud. Ja muidugi kutsus kõigis tohutu vaimustuse esile vanameister Ivo Linna, kes meiega mitmed laulud kaasa laulis ja pärast koos Anti Kammiste orkestriga tantsuks mängis.

Oli ikka võimas tunne laulukaare all ühiselt õpituid laule laulda ja tantsudes ühiselt kujundeid sättida, mida juhatas Viljandi Kultuuriakadeemia tantsuõpetaja Paul Bobkov. Oli päris keeruline, kuid kliendid said väga hästi hakkama. Pean ainult oma tantsijaid ja lauljaid kiitma. Nad olid tähelepanelikud ja distsiplineeritud, kõik olid kokkulepitud ajal kokkulepitud kohas. Ka tants ja laul läks hoogsalt ja lustiga. Meie ühesugused rohelised särgid paistsid kaugele ja hea oli üksteist rahvasunnas märgata. Koju sõites oli kõigi ühine otsus- järgmisel aastal osalema ka kindlasti. Nii laulu, kui tantsuga.

Peo muljed pani kirja tantsu-ja lauluringi juhendaja Merike

Laada-alal müüs oma käsitööd ja küpsetisi 22 erinevat puudega inimeste organisatsiooni. Meie uhke ja värvikirev müügilett koosnes kunsti- ja õmblustöötoa ning Kaarepere pansionaadi käsitöötoodangust. Meie käsitöö vastu tunti suurt huvi ja öeldi palju kiidusõnu.

Laada muljed pani kirja kustitöötoa juhendaja Katrin

Peo ja laada piltide galerii leiad aadressilt: http://www.vaimupuu.ee/_FOTOD_X_Erivajadusega_inimeste_laulu-_ja_tantsupidu_1150

MTÜ Iseseisev Elu 20. sünnipäeva peole 27. aprillil  ERM-is eelnes tegevusjuhendajatele suunatud konverents “Tegevusjuhendaja – erihoolekande kalliskivi”.

Konverentsi ettekanded on tutvumiseks siin saadaval umbes ühe kuu jooksul:

Erivajadustega lapsed 1965-68

Koosolek – Jüri Ginter

Mis Saab edasi – Jüri Kõre

Tegevusjuhendaja õpe – Tiina Uusma

IE 20 – Maire Koppel

Pildivalik toimunud konverentsist ja asutuse õnnitlemisest:

MTÜ Iseseisev Elu 20. sünnipäeva peole 27. aprillil  ERM-is eelneb tegevusjuhendajatele suunatud konverents “Tegevusjuhendaja – erihoolekande kalliskivi”.
Konverentsi algus kell 11:00.

Eelregistreerimine kuni 20. aprillini, osalustasu 10€, endistele töötajatele 3€.
Registreerimine: post@iseseisev-elu.ee
Lisainfo: 56240105

Konverentsi ettekannete teemad ja esinejad:

1. Tagasivaade erikoolile aastal 1966; Piret Mägi, tegevusjuhendaja  MTÜ Iseseisev Elu
2. Huvitav töö teeb õnnelikuks;  tegevusjuhendaja /  kogemusnõustaja Anita Kurvits
3. Tegevusjuhendaja areng läbi aegade MTÜ-s Iseseisev  Elu; Maire  Koppel, juhataja MTÜ Iseseisev Elu
4. Töövahend  tegevusjuhendajale – koosolek; korraldus, läbiviimine jne.; Jüri Ginter, õppejõud TÜ
5. Kuhu suundub erihoolekanne Euroopa Liidus!; Jüri Kõre, õppejõud TÜ
6. Tegevusjuhendaja kutse omandamine kõrgkoolis; Tiina Uusma, õppekava juht,  Tartu Tervishoiu Kõrgkool
7. Töövõimehindamine Töötukassas, koostöö tegevusjuhendajaga; Jane Väli, juhataja Töötukassa Tartu osakond
8. Mida  peab teadma tegevusjuhendaja eestkostest; Andrus Miilaste, kohtunik Tartu Maakohus